Tekste võib liigitada mitut moodi. Tekstiliigid on kultuuris aja jooksul välja kujunenud, sest inimesed kasutavad keelt sarnastes olukordades ühesugusel viisil. Tekstiuurijad ja teadlased liigitavad tekste keelekasutusvaldkondade järgi. Eristatakse argi-, ilukirjandus- ja tarbekeelt. Argikeelt kasutame üksteisega suheldes. Ilukirjanduskeeles kirjutatake romaane, näidendeid ja teisi kirjandusteoseid. Tarbekeel jaguneb aga ajakirjandus-, ameti ja teaduskeeleks. Ajakirjanduskeeles kirjutatakse uudiseid, reportaaže, arvamuslugusid. Ametikeelt kasutatakse ametlikus suhtluses, dokumentide vormistamiseks, seaduste ja juhendite koostamiseks. Teaduskeeles kirjutatakse teadustöid nagu uurimusi artikkel, lõputöö kõrgkoolis (Maisla 2010). Tekstiliigid erinevad üksteisest sisu, ülesehituse ja teksti stiili poolest. Stiili määrab ära sõnavalik ja lauseehitus.

Ametidokumendid – Avaldus (samasse ja võõrasse asutusse), seletuskiri, motivatsioonikiri, soovituskiri, CV, jt

• Kirjutatakse kindlaks määratud vormi järgi, ei vormistata ega kaunistata.
• Sisaldab inimeste nimesid ja andmeid, esitamise kuupäeva, allkirja.
• Kirjutatakse tarbekeeles: tekst peab olema terviklik, ühemõtteline, arusaadav, kirjakeelne ja stiililt neutraalne.
• Osa dokumente on juriidilised ja nende koostamiseks on täpsed eeskirjad.

Vaata näiteid!

Reklaamtekstid – Plakat, kuulutus, seinaleheartikkel

• koostatakse nii, et nad äratavad tähelepanu, kutsuvad vaatama ja lugema, tekitavad soovi osaleda või omada;
• väga tihti sisaldavad pilte;
• ei sisalda koostaja andmeid ega tegemise aega.

Vaata näiteid!

Meediaartiklid – ajaleheartikkel, veebileheartikkel

• ajaleheartikli tekst on paigutatud veergudesse;
• sisaldab autori nime, avaldamise aega,
• kirjutamisel kasutatakse publitsistlikku stiili;
• sisaldab tihti pilte ja jooniseid.

Vaata näiteid – Postimees,  Leisi valla ajaleht

Teadustekstid – Teadusartikkel, referaat, essee, uurimistöö

• koostatakse kindlate reeglite järgi;