õpilane salvestab tehtud tööd ettenähtud kohta, leiab ja avab salvestatud faili uuesti, salvestab selle teise nime all, kopeerib faile ühest kohast teise ning võrdleb faili suurust vaba ruumiga andmekandjal; kannab arvutisse fotosid, videoid ja helisalvestisi; salvestab eri formaatides (doc, odt, pdf), pakib faili kokku, laeb veebikeskkonda ja prindib selle paberile;
Arvuti on nagu suur matkakott. Sinna sisse on pakitud hulgaliselt esemeid: riided, jope, sööginõud jne. Arvutimaailmas nimetatakse neid eri tüüpi esemeid failideks. Fail on ühetüübiliste ja üheselt töödeldavate andmete kogum. Igal esemel matkakotis on oma eesmärk ja ülesanne. Et arvutisse mahuks enam faile ja need oleks üles leitavad, on vajalik süsteemne mõtlemine ja struktuur. Selleks tulevad meile appi kataloogid (mida graafiline kasutajaliides kuvab enamasti kollaste kaustade või kohvritena).
Kui tahame, et meie asjade oleks leitavad, tuleb need salvestada õigesse ja hästi leitavasse kohta. Enamasti salvestab tavakasutaja oma tööd oma kasutajakontoga seotud kaustadesse – uuemas Windowsis näiteks on selleks Minu dokumendid (ing k My Documents) eraldi kaustad piltide, videote ja muusika jaoks. Kuid tegelikult saab ka muusikakausta tekstifaile salvestada ja vastupidi. Failide leidmiseks kasutatakse linke ehk otseteesid või liigutatakse läbi kataloogide õigesse kausta, sellist struktuuri nimetatakse asukohapuuks. Igas operatsioonisüsteemis on selle ülesehitus veidi erinev, kuid üldjoontes sarnane.
<aside> 💡 Pane tähele! Arvutis tuleb faile salvestada süsteemselt, muidu me ei leia neid pärast üles.
</aside>
Näide: Jüri loob erinevates arvutisüsteemides faili “referaat” ja salvestab selle oma kausta.
MS Windows 2000/XP C:\\Documents and Settings\\kasutaja\\My Documents\\referaat.odt
MS Windows Vista/7 C:\\Users\\kasutaja\\Documents\\referaat.odt
GNU/Linux /home/kasutaja/Dokumendid/referaat.odt
Mac OS X /Users/kasutaja/Documents/referaat.odt
Vahel on arvutis olevat faili võimalik avada erinevate programmidega. Kui arvutis on mitu programmi, mis antud tüüpi faili avada oskavad, siis korraga saab ainult üks neist olla nn vaikeprogramme ehk see, millega arvuti antud tüüpi faili tavapäraselt avab. Teisi programme konkreetse faili avamiseks saab üldjuhul kasutada hiire paremklahvi alt.
Faili teisendamiseks ehk konvertimiseks ühest vormingust teise tuleb see avada sellise programmiga, mis toetab mõlemat vormingut. Niisama faililaiendi ümbernimetamisega seda teha ei saa. Peab arvestama ka võimalike kadudega ühest vormingust teise konvertimisel. Ehk kui Jüri nimetab kass.jpg faili ümber kass.doc, siis tegelikkuses kassipilt tekstiks ei muutu.
Et arvutis kiiremini hakkama saada, siis on võimalik kasutada lühikäske. Tuntumad neist on loomulikult „kopeeri“ (ing k copy) ja „kleebi“ (paste) – neid käske saab enamasti anda ka klahvikombinatsioonide CTRL+C ja CTRL+V abil.
Leia üles programmide lühikoodid. Mida teeb CRTL+X, CTRL+A, CTRL+hiire vasak klahv, SHIFT+ hiire vasak klahv, CTRL+hiirerull, ALT+TAB? Loo oma kausta fail, kus seletad lahti, mida mainitud lühikoodid teevad ja leia juurde veel omalt poolt 3-5 lühikoodi, mida võiks kasutada.
Abivahend nuputamisel, koostatud Kristel Terepingi poolt