õpilane vormindab arvutiga lühemaid ja pikemaid tekste (nt kuulutusi, plakateid, referaate), järgides tekstitöötluse põhireegleid ( / – – – /; värvid, joonised, pildid, diagrammid, tabelid); õpilane leiab internetist ja kopeerib tekstifaili või esitlusse erinevas formaadis algmaterjali (tekst, pilt, tabel, diagramm) ning töötleb neid vajaduse korral, pidades kinni intellektuaalomandi kaitse headest tavadest.
Kindlasti oled kuulnud ütlust: „Pilt ütleb rohkem kui sada sõna“. Aga piltide lisamisega tekstile ei maksa ka liialdada. Tänapäeval, kui pea iga telefon oskab pildistada ja internet on piltidest tulvil, tuleb olla mõõdukas ja kriitiline piltide sisu ning kvaliteedi suhtes.
Pilte saab lisada tekstile:
Joonis 1. Pildi lisamise nupud programmis Word 2010.
Pilt paikneb peale lisamist esialgu tekstireal. Teda saab aga oma soovi järgi paigutada kas teksti kõrvale, alla või peale (nn teksti mähkimine, ing k text wrapping). Pilti saab suurendada-vähendada (ing k scale), lõigata väiksemaks (crop), raamida (border). Pilte saab paigutada üksteise peale ja alla. Pilte saab nummerdada ja lisada allkirju (caption) – viimane on paljude tööde, nagu referaat või uurimistöö, puhul kohustuslik.
<aside> 💡 Pane tähele! Piltide lisamisel internetist peab arvestama autoriõigustega!
</aside>
Arvuti jaoks on kunstiliselt kujundatud pealkirjad (Word Art) samuti pildid. Selle vahendiga tehtud pealkirja mitte ei suurendata nii nagu fonti, muutes kirjasuurust (nt 10 asemel 12 pt), vaid hoopis nagu pilti – suurendades pikkust ja laiust. Reklaamplakati koostamisel on vaataja tähelepanu saavutamiseks tihti vajalik suur, värviline ja erikujuline pealkiri.
Ülesanne 1
Kujunda plakat mõne kooli ürituse reklaamimiseks. Lisa teksti sisse pilte, jooniseid, kujundeid ja paiguta neid erinevatesse kohtadesse!
Kaarel: Tunniplaan on tabeli kujul!Õpetaja: Tubli, Kaarel!
Õpilastele on tõesti tunniplaan kõige tuttavam tabeli liik. Aga on veel palju teisi andmeid, mis tuleb vormistada teksti sees olevaks tabeliks – nii on neist lihtsam ülevaadet saada kui lugeda teksti, mis sisaldab poole lehekülje jagu numbreid. Tabelid koosnevad ridadest (horisontaalsed) ja veergudest (vertikaalsed). Kohta, kus rida ja veerg kohtuvad, moodustub lahter, mis ongi tabeli põhiosa. Igas lahtris olevat teksti saab eraldi muuta näiteks paksuks või punaseks, samuti on võimalik iga lahtri sees olevat teksti joondada näiteks keskele või paremale.
Ülesanne 2