ÕPIEESMÄRGID

• õpilane teab, mis on referaat ja miks seda koostatakse;
• õpilane oskab teha vahet referaadil ja uurimistööl ning teistel teadustekstil;
• õpilane hindab kriitiliselt enda ja teiste tehtud referaate.

Õpetaja: Miks sa oma kirjandis oled lõikude vahele nii palju tühja ruumi jätnud? Kaarel: See on reklaamipaus, õpetaja!

Referaat on kellegi teise seisukohtade esitamine, ülevaade mingist tööst või töödest. See on kokkuvõtlik terviktekst, mis hõlmab kõik olulise alustekstidest, kuid väldib teisejärgulisi üksikasju. Referaadi ülesandeks on koguda, süstematiseerida ja üldistada juba olemasolevat informatsiooni. Referaadi kirjutamine on parim viis sundida end läbi lugema alustekste ja loetust aru saama, sest ilma sisu mõistmata ei ole võimalik refereerida. See ei ole referaat, kui kirjutad raamatus või internetis oleva artikli lihtsalt ümber oma töösse. Ka see ei ole referaat, kui kirjutad omaloomingulist juttu nagu kirjandis ja esitad ainult enda mõtteid.

<aside> 💡 Pane tähele! Internetist leitud materjalide kopeerimine ei ole referaat, vaid plagiaat – võõra autori teksti esitamine oma nime all.Vt ka teksti autoriõigustest

</aside>

Kui referaadi pikkuseks on olenevalt vanuseastmest 5-15 lk, siis läbitöötatud materjali peaks olema mitu korda rohkem, et saaks kokkuvõtteid teha. Töötama peaks vähemalt kolme erineva autori materjalidega: raamatud, teatmeteosed, brošüürid, artiklid, uurimistööd, intervjuud. Nendele lisaks võib kasutada erinevaid internetiallikaid, millel tihti ei ole võimalik autorit leida. Referaadis tuleb esitada erinevate autorite seisukohti antud teema kohta. Keegi ei eelda, et te ise mingeid uudseid ideid välja tooksite. Omapoolse arvamuse võib avaldada näiteks kokkuvõttes.

<aside> 💡 Pane tähele! Referaadi eesmärgiks on info vahendamine algallikast lugejani, lisades sellele vaid minimaalselt kirjutaja oma arvamusi.

</aside>

Refereerimise oskus on väga vajalik, et leida tekstist oluline informatsioon ja see oma sõnadega edasi anda. Teiste autorite mõtteid saab edasi anda kas refereerimise või tsiteerimise abil. Refereerimine on teksti oma sõnadega vahendamine. Kirjutaja seletab sisu lahti oma sõnadega. Ta võib seda kommenteerida ning lisada omapoolseid seisukohti. Kindlasti tuleb referaadi autoril oma seisukohad eraldada refereeritavast materjalist ehk kirjandusest saadust. Pikema refereeringu puhul alustatakse seda autori nime mainimisega ning lõpetatakse viitega kasutatud kirjandusele. Viitamisest pikemalt ja täpsemalt edaspidi. Tsiteerimine on autori poolt öeldu sõnasõnaline ja tähttäheline vahendamine. Tsitaati kasutatakse vaid siis, kui see on vajalik kindlate väidete täpsustamiseks või on öeldu sõnastus väga värvikas. Tsitaat on alati jutumärkides, vahel ka kaldkirjas. Tsitaadi autori võiks ära nimetada tsitaadi alguses – nii on lugejale lihtsam.

Referaat kajastab olemasoleva kirjanduse materjali ja seetõttu on täiesti uudne vaid töö kirjutajale. See teksti liik annab hea kogemuse info kogumisest, selle üldistamisest ja vormistamisest.

Erinevates õppeainetes koostatakse erinevaid tekste.

• Ajalugu, kodaniku- ja ühiskonnaõpetus – referaat, essee, kroonika, uurimistöö.
• Eesti keel ja kirjandus – lugemispäevik, essee, kirjand, arvustus, meediatekstid, tarbetekstid.
• Loodus-, inimeseõpetus, bioloogia – analüüs, referaat, uurimistöö, teadusartikkel.
• Edasi õppides kõrgkoolis koostatakse ainetöid, kursusetöid, diplomitöid, bakalaurusetöid, magistritöid, doktoritöid.

Ülesanne 1

Arutle, mis liiki tekstidega on tegu!

TEKST 1 (allalaetav MS Wordi fail)