Tänapäeval on arvutikasutus ja interneti tarbimine muutunud loomulikuks elu osaks. Kui vanemad inimesed pidid õppima arvutit kasutama ja arvavad siiani, et tegu on keerulise seadmega, siis praegused lapsed tunduvat sündivat mobiiltelefon ja tahvelarvuti pihus.
Tegevused arvutiga on muutunud lihtsaks – klõps siia ja sinna, näpuga lohistad ekraanil asju jne. Kokkuvõtteks ei ole enam vaja õppida arvutit kasutama, pigem on vaja õppida mõistma, milleks ühte või teist asja on mõttekas kasutada ning kuidas seda kõike teha turvaliselt ning aega säästes.
Uurime esmalt, milline peaks olema arvuti füüsiline töökeskkond, sest kui valid endale ebamugava tooli ja väikese laua, siis võib kannatada saada sinu kehahoiak. Kui aastaid vales asendis arvutit kasutada, võib jääda selg kõveraks; tekkida selja-, käe-, jala- ja peavalud.
Kindlasti sukeldume aga arvuti sisemusse ning uurime, mis on operatsioonisüsteem. Kuna neid on valida mitmeid, siis loomulikult toimub nende vahel väike võistlus, milline neist saab olema teie telefonis, arvutis, tahvelarvutis…
Väga suur osa on pühendatud andmetele – kuidas neid ühest seadmest turvaliselt teise kanda, kuidas arvutiga temale võõraid asju avada. Peatume veidike ka internetis asuvatel failivahetuskeskkondadel. Pikemalt saad nende kohta lugeda peatükis Internet.
Viimaks viskame pilgu peale ka kaustadele ja failisüsteemile endale, ning kindlasti nii erinevatele kiirklahvidele kui ka failivormingutele, mis selles paljude valikutega maailmas on muutunud suureks väljakutseks ka täiskasvanutele.
Autor: Birgy Lorenz