Interpretaator ja skripti käivitamine

Skript on kindla laiendiga (.sh, .py, .rb jne) tekstifail, millel on eriline esimene rida, mida võõrsõnaga nimetame ka shebang. Tegemist on interpretaatori määramise reaga, mis toob välja skripti olemuse - käske hakatakse täitma rida realt. See on erinevus võrreldes kompileeritud lähtekoodiga, kus lähtekood (programmeerija poolt kirjutatud käsud vastavas programmeerimiskeeles) on kompileerimise käigus viidud kahendkoodi kujule (binaarkuju).

Skripti puhul on tekstifailiga kuhu paneme sõltuvalt skriptimiskeelest kirja samad käsud, mida käsureale kuid iga käsk uuelt realt või siis kombineeritakse operaatoritega kokku. Kuigi Linuxis jt UNIXilaadsetes süsteemides ei ole sageli failitüüp oluline siis parema haldamise ja äratundmise nimel tasub siiski skriptidele laiendeid kirjutada.

Mõned shebangi näited:

Vastavalt interpretaatorile toimub ka käivitamine, näiteks

sh skript.sh
bash skript.sh

Üldine põhimõte skripti koostamisel

Iga käsk algab uuelt realt, kuid käske on võimalik ka kokku liita, näiteks bashis && abil. Samuti on võimalik näiteks bashis \\ abil käsku jätkata järgmisel real. Sisuliselt on skript tekstifail, kus on eriline esimene rida (shebang) ja järgnevad read on need käsud, mida muidu kirjutaks käsureale. Kuid skripti kirjutamine võimaldab need käsud kirja panna tekstifaili, neid seal hiljem ka täiendada, parandada.

Skripti täidetakse rida realt, ülevalt alla suunas ja selles järjekorras, nagu käsud on kirja pandud.

Skripti kõige suurem väärtus

Saame skripti käivitada ja siis täidetakse neid käske nii kiiresti kui skriptis sisalduvad käsud seda lubavad. Kui ajalisi piiranguid skriptist ei tulene, siis nii kiiresti, kui operatsioonisüsteem seda suudab. Kindlasti on see kiirem, kui käsitsi käske sisse toksida. Seetõttu on skriptide kasutamisel oluline võit ajas. Skript võimaldab teha töö käskude sisestamisel ära üks kord ja siis edaspidi palju kordi kasutada. Seejuures on välditud sisestamisel tekkivad vead ja omakorda nendest tulenev viivitus töö teostamisel.

Skript annab võimaluse mõelda ja kontrollida üks kord käsud hästi läbi ja siis edaspidi kiirelt kasutada teades, et vigu neis käskudes ei ole. Nii ei ole vaja samu käske korduvalt sisestada, mille käigus võib ka näpuvigu tekkida ja see kõik kokkuvõttes raiskab aega. Nii on võimalik luua süsteemiadministaatoril enda tööks vajalik skriptide (sisuliselt tööriistade) komplekt, mida tööolukorras kiirelt kasutada.

Skripte saab ka kohandada vajadustele vastavalt ilma, et oleks kogu käsku uuesti vaja sisestada. Samuti ei tule käsurea ajalugu kaasa kui teise masinasse minna kuid skripti kasutades on käsud alati olemas.

Muutujad

Kui skriptis on midagi vaja mitu korda kirjutada, siis mõistlik on skripti alguses määrata muutujad ja edaspidi kasutada neid. Kui vaja muuta väärtusi, siis piisab skripti alguses olevate muutujate väärtuste muutmisest.