<aside> 💡 Pane tähele! Igale kirjavahemärgile järgneb üks tühik.Ühegi kirjavahemägi ees ei ole tühikut: punkt, koma, koolon, semikoolon, sidekriips, küsi- ja hüüumärk järgnevad kohe sõnale, nende ees ei ole tühikut, aga järel on üks tühik.

</aside>

Erandid ja näited

• Kui koolon tähistab jagamistehet, siis on ta eraldatud mõlemalt poolt tühikutega.

50 : 2 = 25 või Mängu seis oli 34 : 41.

• Mõttekriipsu nii ees ja järel on üks tühik (Kui seda ei oleks, siis oleks ju sidekriips). Mõttekriips kirjutatakse koodlauses loetelu ette kokkuvõtva sõna järele, temaga võib eraldada pikemat lisandit, tähistada lausekatkestust.

Summa, mille Mari-Liis Tamm välja andis, oli tavatult suur – 1,2 miljonit krooni.

• Keerulisem on lugu siis, kui mõttekriips asendab sõna kuni (eeskätt arvude vahel) või märgib vahemaad, võistluspaare vms. Üldjuhul mõttekriipsu siis ei vaja tühikut ette ega taha.

Söökla on avatud E–R kell 8.00–15.00

• Mõnikord asendatakse mõttekriips kuni kolme punktiga – see on valik sel juhul kui miinusmärk ja mõttekriips võivad segi minna. Kolme punkti ümber ei ole vaja tühikuid panna.

1.–4. klassi õpilased ei pea kooli minema, kui temperatuur on -15…-30 °C.

• Paarismärkide (sulud, jutumärgid) ja teksti vahele, mida nad ümbritsevad, ei panda tühikut. Kui jutumärgid või sulud algavad, siis on tühik enne ja kui lõppevad, siis pärast vastavat märki. Seda näed ka käesolevas lõigus.
• Kuupäevades tuleb reegli järgi jätta tühik peale kuupäevaarvu järel olevat punkti, kui kuu on kirjutatud sõnaga. Samuti käib tühik aastaarvu järel oleva punkti järele olenemata sellest, kas sõna aasta on välja kirjutatud või lühendatud.

Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal. 1911. aastal valmis esimene näidend „Paunvere”.

• Kui kuu on kirjutatud Rooma numbriga, siis pannakse mõlemale poole tühikud ehk nn kirjutatakse lahku.

Lauter, Ants (5. VII 1894 – 30. X 1973) oli lavastaja, näitleja, teatrijuht ja pedagoog.

• Läbinisti araabia numbritega kirjutatud kuupäeva sisse ei trükita mitte ühtegi tühikut.

Tallinnas oli täna (01.06.2011) pärastlõunal sooja 29,4 kraadi, mis on kõrgeim Eestis tänavu mõõdetud õhutemperatuur.

• Punkt nõuab enda järele tühikut siis, kui lühendatakse inimese eesnime (kuigi Eesti ortograafia soovitab eesnime alati välja kirjutada).

C. R. Jakobsoni nimelise Gümnaasiumi siseujula kasutamise reeglid on ranged.

• Kui tekst on väga numbririkas, siis rühmitatakse numbrid tagantpoolt kolmekaupa (aga alles alates 5-kohalistest arvudest). Selliste tühikute trükkimiseks kasutatakse nn kõva tühikut (CTRL+SHIFT+tühik), et number jääks alati ühte ritta kokku. Kõva tühiku tehniline märk on nagu kraadimärk °. Tehnilisi märke näeb tekstis, kui sisse lülitada Näita/Peida (Show/Hide) nupp.