Vajalik USB-mälupulga olemasolu, vähemalt 4 GB (Ubuntu ISO mahub ära), soovitavalt 8 GB (saab nii Ubuntu tööjaama kui serveri panna) kuid alati võib suurem ka olla (saab lisaks veel teisi ISOsid panna). Ka väline USB-kõvaketas vms andmekandja sobib, mida saab alglaaditavaks muuta.
Analüüsida saab ka töötavas laboriarvutis kus olemas nii GNU/Linux kui MS Windows ja võimalus tekitada ka virtuaalmasin.
Siiski on eelistatud laboris olevate lauaarvutite ja serverite analüüsimine. Kuna neil tihti puudub paigaldatud OS ja isegi andmekandja selleks, siis on tarvilik USB-pulga olemasolu.
Võimalus kasutada ka Raspberry Pi 4 masinaid - selleks vajalik microSD mälukaardi olemasolu, mille pealt saab seda masinat käivitada. Siin alustamise juhis. Kuna labori arvutites saab mälukaardile kirjutada vaid käsureal dd abil, siis tuleb seda ka kasutada. Varasemat kopeerimise võimalust tavakasutaja õigustes (NOOBS) ei toetata enam. Laboris on ka eraldi juhtmevabad USB-klaviatuurid koos puutepadjaga ehk siis hiir+klaviatuur ühes tükis.
Lisaks olemas ka pruugitud sülearvutid, mida saab USB-pulgalt alglaadida ja käesoleva praktikumi ära teha.
Vaja on tuvastada nii MS Windowsis kui GNU/Linuxis + ühe OSiga virtuaalmaailmas arvuti riistvara, et vajadusel sobivaid juhtprogramme (ingl driver) paigaldada kui OS ära ei tunne. Tihti on ka probleem MS Windowsis, et MS Windowsi automaatselt paigaldatud juhtprogramm ei sobi ja tuleb paigaldada tootja oma, et täielikult konkreetne riistvara tööle saada.
Soovitav on ühe süsteemina võtta oma sülearvuti OS ja teine siis väliselt andmekandjalt laadides. Seejuures arvestades, et pulgalt laaditav OS erineb kõvakettale paigaldatust. Tüüpiline olukord: arvuti kõvakettal MS Windows ja USB-pulgalt laaditakse GNU/Linux.
Operatsioonisüsteemis (OS) on kõige tähtsam programm tuum (ingl kernel), mida võib võrrelda dirigendiga orkestris. Osa juhtprogramme on tuumas sees (üldlevinumad, nt hiir, klaviatuur, ekraan, jm) ja osa laaditakse tuuma operatsioonisüsteemi käivitumise ajal. Tuuma ei saa ka liiga palju juhtprogramme panna kuna siis läheb see liiga suureks. Tuum pakitakse OSi käivitumise ajal lahti ja see protsess ei peaks ülemäära kaua aega võtma.
Linuxis tuuma moodulite haldamine (avada rea alguses kolmnurk ja lugeda täiendavalt)
lsmodVõib ka ette tulla olukord, kus masin ei ole suuteline USB pealt alglaadima. Ka selline olukord tuleb ära lahendada. Abiks on näiteks Plop Linux.
Sobib USB-mälupulk või ka väline USB-kõvaketas.
Luua alglaaditav USB-mälupulk GNU/Linuxiga. Riistvaralaboris ICO-407 on tavakasutajatele antud õigus kirjutada rakenduse dd abil seadmetele /dev/sdx, kus x asemel on erinevad tähed vastavalt samaaegselt ühendatud seadmete arvule. Riistvaralaboris ICO-407 on tavaliselt mälupulga seade /dev/sda kui üks mälupulk on sees. Samaaegselt teise pulga sisestamisega tekib seade /dev/sdb, jne