RIIKLIKKU ÕPPEKAVA ÕPITULEMUSED

vormindab arvutiga lühemaid ja pikemaid tekste (nt kuulutusi, plakateid, referaate), järgides tekstitöötluse põhireegleid (suur ja väike algustäht; kirjavahemärgid, reavahetused ja tühikud; poolpaks, kald- ja allajoonitud kiri; üla- ja alaindeks; sõna-, rea-, lõiguvahe; teksti joondamine; laadid ja dokumendimallid; loetelud; värvid, joonised, pildid, diagrammid, tabelid); leiab internetist ja kopeerib tekstifaili või esitlusse erinevas formaadis algmaterjali (tekst, pilt, tabel, diagramm).

Arvutitekstide koostamine käib kokkulepitud reeglite kohaselt. Eesti keele tunnis õpitud grammatikareeglid kehtivad igas teises aines, ka informaatikatunnis! 🙂  Lisaks grammatikale peab arvutitekstide koostaja teadma veel terve hulk reegleid, mis on omased digitaalsetele tekstidele. Neid me täna õpimegi.

Teksti kirjutamiseks arvutis saab kasutada paljusid erinevaid programme: märkmik e NotePad, kus teksti saab sisestada, kuid mitte vormindada; WordPad; Microsoft Word; Open Office Writer jpt. Kui tekst on õigesti sisestatud ja vormindatud, siis on seda hiljem pärast lihtne arvutiga töödelda, muuta, avaldada ajalehes ja internetis. Halvasti vormindatud tekst põhjustab sellega edasi töötamisel palju lisatööd. Pole oluline, mis programmiga on tekst loodud. Selles peatükis on näited toodud peamiselt tekstitöötlusprogrammi MS Word põhjal.

Probleem nr 1 – tühikute kasutamine

Probleem tuleneb sellest, et osa arvutikasutajatest on eelnevalt töötanud trükimasinaga. Hiljem arvuti taha siirdunud inimesed ei oska tihtipeale aga oodata, et tehnika pakub neile võimaluse automaatselt pealkiri lehe keskele ajada, tabeleid teha või saada taandrea tehtud kõigest ühe nupulevajutusega (Aasaru, Küljendaja 10 soovitust teksti koostajale). Kuigi õpilased ei ole kunagi trükimasina kasutajad olnud, tahavad nad teksti vormistamisel tihti üleliia tühikuid kasutada näiteks pealkirja tõstmisel lehe keskele.

<aside> 💡 Pane tähele! Ainult üks tühik korraga! (Ka üks laul ütleb: “Eestile on kombeks üks president korraga!”)

</aside>

• Kaks või enam tühikut ei tohi kunagi kõrvuti asetseda.
• Igale kirjavahemärgile järgneb üks tühik.
• Ühegi kirjavahemägi ees ei ole tühikut: punkt, koma, koolon, semikoolon, küsi- ja hüüumärk järgnevad kohe sõnale, nende ees ei ole tühikut, aga järel on üks tühik.
• Kõik muud vormistused tuleb teha ära erinevate käskudega (tab-klahv, lehe joondus jne.)

<aside> 💡 Pane tähele! Internetiaadressides ei ole kunagi tühikuid!

</aside>

Ülesanne 1

Loe tühikute erinevates kohtades kasutamise juhendit ja näiteid!

Ülesanne 2Kui eelnev on läbi loetud ja selge, siis testi oma teadmisi – täida testid tühikute kasutamise kohta Eesti Keele Instituudi lehelt. Test 1Test 2

Kaarel:  Aga kuidas ma siis pealkirja lehe keskele ajan või eesti keele õpetaja nõutud taandrea teen, uue lõigu alguses, kui seda tühikute abil ei tohi teha?Õpetaja:  Selleks õpimegi selgeks teksti vormindamise reeglid ja võtted, sest digitaalset teksti saab arvutiekraanil kujundada ja ümberkujundada.

Tähed, sõnad, laused

Iga tekstitöötlusprogramm avab käivitamisel trükkimiseks tühja lehe. Esimesele trükitavale tekstile on määratud vaikimisi vorming: font, kirja suurus, joondus jne. Väga tihti on esimeseks fondiks määratud Times New Roman, suurus 12 ja joondus vasakule. Kui ei nõuta teisiti, siis võikski need selliseks jätta, vähemalt ametlike ja asjalike tekstide koostamisel.