Oskus tekste hästi vormistada hoiab kokku aega ning jätab inimesest hea mulje. Näiteks võib vahel saada koolis parema hinde ka siis, kui teksti sisu polegi nii huvitav ja asjalik, aga õpilane on vormistanud referaadi või esitatava töö korrektselt.

Levinuimad on järgmised vead:

„Ilusad fondid“ – Jüri otsustas kirjutada referaadi. Kuna talle meeldivad disainerite tehtud ilusad plakatid, siis kujundab ta referaadi tekstid kasutades kalligraafilist kirja ja rohkelt värve. Referaat saab uhke. Kahjuks ei nõustu Jüri kujundusmõtetega õpetaja, kes ei suuda tekstist leida üles vajalikku infot. Samamoodi on osa tähti muutunud „kastikesteks“, mis näitab, et õpetaja arvutis puuduvad vajalikud fondid .

„Liiga palju tühikuid“ – eesti keele õpetaja soovib, et raamatuülevaade esitataks arvutis vormistatud esseena ja nii asuvadki õpilased arvutitunnis hooga tööle. Eesti keele tunnis nõutakse, et pealkiri oleks paigutatud keskele ning iga lõigu alguses on taandrida, lõikude vahel peab olema vaba rida. Õpetaja soovib ka, et esseed oleks rööpjoonduses. Kuna Maali ei ole klassikaaslastega arvutitunnis vormindusreeglite õppimist kaasa teinud, siis toksib ta sisse suurel hulgal tühikuid, et õpetaja nõudeid täita. Tühikuid tuleb nii palju, et terve ekraan on neid täis. Kui tüdruk oma essee lõpetab ja selle välja prindib, siis näeb see peaaegu välja nagu teistel õpilastel.

Järgmisel tunnil palub eesti keele õpetaja essee kujundada plakatina. Maali tekst on aga nii tihedalt tühikuid täis tipitud, et seda teksti ei ole võimalik kujundama hakata enne, kui tüdruk on tühikud eemaldanud. Väga raske on eemaldada tühikuid, mis välja ei paista, mõtleb Maali. Õnneks tulevad appi klassikaaslased , kes näitavad talle, kuidas on võimalik liigsed tühikud “teksti asendamise” tööriistaga eemaldada seada ja näitavad talle ka seda, kuidas peaks tegelikult teksti sisestama. Maali hoiab kokku üle poole ajast, mis tal kulus tühikute tippimisele.

„Vormistamata avaldus“ – tihti on vaja saata kirju ametiasutustesse või tööd otsides. Kui saadetud kiri on ebakorrektne (eiratud on nii keelelisi kui vormistusreegleid), siis võib arvuti turvasüsteem arvata, et tegu on rämpspostiga või kirja saatja kustutab selle, kuna peab seda kehvaks naljaks.

„Paberil plakat või arvutis plakat“ – koolis toimub võistlus, kes kujundab parima plakati. Plakati tegemiseks on võimalik kasutada ka arvuti abi. Mõned klassid kasutavad seda usinasti, teised aga joonistavad ja kirjutavad kõik asjad ise. 6.b klassi tüdrukud on otsustanud teha kõik käsitsi. Plakat tuleb kirev ning huvitav. 6.b klassi poisid aga on otsustanud teha kombineeritult – Anti töötleb arvutis tekstid ja need sobitatakse õpilaste endi poolt maalitud kujundusega. Kui läheb plakatite eelkontrolliks, leitakse mõlema plakati tekstides hulganisti kirjavigu, mida õpetaja lubab ära parandada. Poisid parandavad tekstid ära ja prindivad plakati uuesti välja – aega kulus 30 minutit. Tüdrukud peavad aga loobuma õhtustest hobidest, sest kõik tekstid tuleb ümber kirjutada – selleks kulub 4 tundi.

Joonis 1. Internetiajastul jõuavad kiirustamisest tingitud vead tihti avalikkuse ette. Delfi alaportaal Forte 2011. a oktoobris.

„Kuidas vanaemale kirja saata“ – lapselapsed otsustasid vanaemale jõuludeks kirja saata. Selleks kujundasid nad tekstitöötlusprogrammiga terve lehe – soove tuli palju, pilte ja kõike muud toredat. Kui vanaema e-kirja kätte sai, oli pilt üsna kirju. Õnneks oli vanaema äsja osalenud „Ole kaasas!“ koolitusel, kus õpetati ka teksti kujundusest puhastama. Vanaema tegi tšiki-briki ja saigi kogu teksti loetavale kujule ja vajalikku suurusesse. Nüüd sai ta lugeda läbi kõik lastelaste head mõtted.

Autor Birgy Lorenz