ÕPIEESMÄRGID õpilane teab, mis on viitamine ja kuidas seda vormistada; õpilane vormistab viited ja allikakirjed korraktselt; õpilane teab, mis on plagiaat ja väldib seda.
Viitamisega näidatakse, millisest allikast käsitletavad mõtted, faktid või andmed pärit on. Kõikidele oma töös kasutatud materjalidele tuleb nõuetekohaselt viidata. Kui sa seda ei tee, siis on su töö loomevargus ja see, nagu igasugune vargus, on karistatav (vt ka teksti autoriõigustest). Plagiaat ei ole üldiste ja laialt tuntud teadmiste kasutamine (Suvi on soe. Maakera on ümmargune). Viidata tuleb raamatutele, ajakirjadele, intervjuudele, dokumentidele, internetiartiklitele ning samuti veebist saadud piltidele, videotele, e-kirjadele jm. Referaadi lõpus esitatakse kõigi kasutatud allikate loetelu.
<aside> 💡 Pane tähele! Kui viitad, siis näitad, et oled teiste loodud töid ausalt kasutanud.Kas need materjalid, millele viitad, on ka väärt kasutamist ja viitamist, see on sinu kui referaadi autori otsustada.
</aside>
Viitamiseks ja allikaloendi koostamiseks kasutatakse maailmas erinevaid viitamissüsteeme (APA, MLA, Chicago jt), kuid kehtib reegel, et sama süsteem peab läbima tervet tööd. Eestis on kõikide ülikoolide teaduskondadel viitamisreeglid kindlaks määratud. Nendes on kirjas, kuidas viite kohustuslikud osad on vormistatud. Ka meie siin ei saa sellepärast nõuda kindlaid viitamisreegleid.
Autori nime ja aastaarvuga viitamine sobib referaadikorral kõige rohkem. Seda reeglit kasutatakse refereerivate tööde puhul ja enamasti loodus- ja täppisteaduslike tööde korral, sest on tähtis naidata kasutatud informatsiooni ajakohasust.Viiteks on autori nimi (autorita teostel pealkirja lühend või esimene sõna) ning aastaarv, mille abil on võimalik leida töö lõpus olevast kasutatud kirjanduse loetelust vastav teos. See asub tekstis mõtte või tsitaadi järel (nt Lõugas 1989).Viitekirjed on kasutatud allikate loetelus tähestikuliselt järjestatud ühtses autorite ja nimede nimekirjas, kuid nummerdamata.
Joonealust viitamist kasutatakse humanitaarainete tööde korral, sest nendes kasutatakse palju tsiteerimist.Joonealune viitamine koosneb kahest osast: numbrist vastava lause järel ning allikakirjest, mis asub sama lehekülje allservas ja on põhitekstist joonega eraldatud. Joonealuse viitamisega töödes esitatakse töö lõpul tähestikuline kirjanduse loetelu. See ei ole niivõrd täpsete allikakirjete esitamine, kuivõrd ülevaate võimaldamine kogu kasutatud kirjandusest.
Numbriga viitamineNumbriga viitamine sobib siis, kui kasutatakse palju autorita teoseid, õigusakte, juhendeid, ametlikke dokumente.Numbriga viitamise puhul osutatakse kirjandusele numbriga vastava lause lõpus, kuid kogu allika andmestik on töö lõpus olevas kirjanduse loetelus. Viitekirjed on loetelus järjestatud ja nummerdatud, et saaks numbriga viidata.
<aside> 💡 Loe viitamise ja allikakirjete vormistamise kohta täpsemalt vastavast juhendist!
</aside>
Kasutatud kirjanduse loetelusse lisatakse raamatud, perioodika, veebilehed ja teised allikad, mida töö tegemisel kasutatud on. Igale nimetusele kirjanduse loetelus peab töö sees ka viide olema. Viitekirjete koostamisel võib kasutada kas APA-stiili (mida meie kõrgkoolides soovitatakse kõige rohkem).
<aside> 💡 Pane tähele! Kasutatud kirjanduse loetelus on väga olulised kõik punktid, komad, koolonid, tühikud ja kirjastiilid. Kui oled ühe viitamisstiili valinud, siis tuleb lõpuni seda stiili järgida.
</aside>
Üks väga põhjalik ja täpne juhend koos näidetega on Statistikaameti kodulehel (PDF fail).
Viitamise ja kasutatud kirjanduse esitamise juhend.pdf
Viitekirjes peavad üldiselt olema järgmised andmed (juhul kui need on viidatavas töös antud).